Pole ühelgi Tätte kontserdil varem käinud ning otsustasin sel aastal plaani võtta. Kõige paremini aja ja koha mõttes sobis Rapla kontsert 8.augustil. Plaanisime poole kaheksaks kohale minna, et saaks ka istekoha. Pool seitse teatas Eva, et nemad läehvad seitsmeks ja võtavad meile ka kohad. Meil ei õnnestunud väga plaani muuta ja nii jõudsime pool kaheksa kohale, tumedad vihmapilved ja esimene vihm üsna meie sabas. Mina korraliku inimesena vihmavarju kaasa ei võtnud, kuna kontserdil pole ju viisakas vihmavarju kasutada. Keebi kahjuks unustasin koju ning kohapeal müüdavad olid juba otsas. Õnneks oli meil kamba peale kaks vihmavarju ja saime siis nende alla kössitada ja välku imetleda. Kuivi kohti eriti ikka ei jäänud - vihm voolas lahinal ja tuul oli ka kõva, vesi voolas ka mööda pinki ning vihmavari hakkas ka lõpuks läbi laskma. Kõht jäi kuivaks, seal hoidsin kägaras kampsunit kuivas, et oleks mingi kuiv ese kojuminekuks selga panna. 20:20 anti teada, et 20 min pärast otsustatakse, kas kontsert toimub või mitte. Õnneks näitas ilm selginemise märke ning 20 min hiljem hakati lavavalgustust sättima. Täpselt kell 21:00 alustas Tätte oma lugudega enda erinevatest kontserditest. Ning vihm jäi järgi, lapiti vihmavarjud kokku, vahetati riideid (kel oli võimalik) ning jäädi lummatult kontserti nautima. Kuniks Maarja-Liisi loo ajal käis klõps ning mikrofon jäi tummaks. Matvere võttis kiirelt järje üle - tema hääl kostis üle Tammemäe ka ilma mikrofonita. Juhuks kui otsustatakse kontsert pooleli jätta võeti järgmisena ette lõpuloona plaanitud "Tuulevaiksel ööl" - rahvas aitas ilusti kaasa ja meeleolu oli mõnus. Kellegi polnud tahtmist koju minna. Laulu ajal selgus, et laval siiski mõned pillimikrofonid töötavad. Esialgu ei osanud keegi selle teadmisega suurt midagi peale hakata, lauljad valisid Matvere juhatusel laulmiseks selliseid laule, mida rahvas ka peast teab ja kaasa oskaks ja tahaks laulda. Tekkis selline õdus lõkkeõhtu ~6000 inimesega:) Pärast mõnda rahvaga koos laulmise laulu leidsid lauljad, et ega siit ikka minema ei lasta ning korraldasid mikrofonid ja kõlarid veidi ringi, nende sebimise peale tulid neile ka tagant miskid asjamehed appi (ei saanud aru, miks need enne välja ei ilmunud). Edasised laulud kõlasid juba mõningase võimendusega. Mingil hetkel tõdes Tätte, et ongi enamus planeeritud lugudest lauldud ning peaks veel korra kontserdi nimiloo tegema. Veel mõni lugu ning oligi kontsert läbi. Eelmistel aastatel käinutele tundus veidi igav, kuna enamus paremad lood pole muutunud ning korratakse kontserdist-kontserdisse. Mulle meeldis, laulud on küll tuttavad ja teada, aga Tätte jutt teeb kontserdile erilise meeleolu. Kojusõites ei seganud meid ükski murdunud puu ja kodus olid ka kõik puud alles (päris lähedal oli siiski kolm puud tormis murdunud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar